-
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sellel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustas Maa kaaslase Kuu
-
Hadaikumi ajal tekkinud algsetes ookeanides arenesid esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stomatoliidid.
-
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes hapnikusisaldus õhus. Tekkis Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. Ajastu vältel ilmus ka mitmeid jääaegu.
-
-
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.Kasvas planktiliste vetikate hulk ja ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaaaimed. Valdavalt soe kliima, ajastu lõpus toimus aga kiire jahenemine. See põhjustas ookeanipinna alanemise ning massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid lihtsa ja madala ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed ning skorpionid
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad olid kasvanud suurteks ning olid tollel ajal tippkiskjad. Devoni ajal kujunesid madalatest maismaataimestikudest esimesed metsad. Maismaale ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised seal ka lühikest aega hakkama saada.
-
Maismaad katsid metsad ja kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ning esimesed roomajad ilmusid maismaale
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitie ja karpide osakaal.
-
Uued loomad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased olid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomasiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid inimese eellased. Tekkisid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmuvad inimese vahetud eellased. Ajastu jooksul sureb välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
