-
Kestus. 4,6 mld- 4,0 mld. Algas planeet Maa kujunemine. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Maad tabasid ka tihti meteoriidi sajud. 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas Maaga kokku teine taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu. Lõpuks hakkas ka ma pealmine kiht tahenema.
-
Kestus: 4 mld- 2,5 mld. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit palju fosiile.
-
Kestus: 2,5 mld- 0,542 mld. Tänu tsüanobakterite elutegevusele hakkas atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenema hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis Edicara elustik.
-
Kestus: 542- 485 miljonit aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Toimus suur elusolendite areng.
-
Kestus: 485-543 miljonit aastat tagasi. Soojades troopikameredes oli rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ajastu lõppus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes 100m võrra ja osad mered muutusid maismaaks. Massiline mereelukate väljasuremine.
-
Kestus: 443-419 miljonit aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid ka primitiivsed kalad. Taimed asustasid hoogsalt maismaad. Esimesed maismaloomad- meriskorpionid, tuhatjalgsed ja skorpionid.
-
Kestus: 419-359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
-
Kestus: 359-299 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad ja surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid jaosal putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.
-
Kestus: 299-252 miljonit aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea. Selle siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaaloomastiks olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppus oli suur väljasuremine, 95% maad asustanud liikidest suri.
-
Kestus: 252-201 miljonit aastat tagasi. Algul elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, ja uuesti toimunud väljasuremine andis neile võimaluse saada peamiseks loomarühmaks maismaal. Tekkisid veel esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Kestus: 201-145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid ka juba tänapäaevast tüüpi kalad.
-
Kestus: 145-66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõppul toimunud massilise väljasuremise käigus surid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetaske meteoriidiplahvatust.
-
Kestus: 66-23 miljonit aastat tagasi. Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Enamus imetajadest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Kliima jahenes ja suurte troopiliste metsade asemel kerkisid ulatuslikud rohumaad.
-
Kestus: 23-2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia ja loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid- inimeste eellased. Toimus kliima suur jahenemine, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
-
Kestus: algas 2.5 miljanit aastat tagasi. Ajastu algul ilmusid inimesed vahetud eellased. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud välja tänase inimeseni. Surid välja palju imetajasid ja linde. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
