Geokronoloogiline skaala KLAASSEN

Hadaikum

4600 BCE

Kestus. 4,6 mld- 4,0 mld. Algas planeet Maa kujunemine. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Maad tabasid ka tihti meteoriidi sajud. 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas Maaga kokku teine taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu. Lõpuks hakkas ka ma pealmine kiht tahenema.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4 mld- 2,5 mld. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit palju fosiile.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus: 2,5 mld- 0,542 mld. Tänu tsüanobakterite elutegevusele hakkas atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenema hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis Edicara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542- 485 miljonit aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Toimus suur elusolendite areng.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485-543 miljonit aastat tagasi. Soojades troopikameredes oli rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ajastu lõppus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes 100m võrra ja osad mered muutusid maismaaks. Massiline mereelukate väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kestus: 443-419 miljonit aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid ka primitiivsed kalad. Taimed asustasid hoogsalt maismaad. Esimesed maismaloomad- meriskorpionid, tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus: 419-359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359-299 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad ja surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid jaosal putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus: 299-252 miljonit aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea. Selle siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaaloomastiks olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppus oli suur väljasuremine, 95% maad asustanud liikidest suri.

Triias

252 BCE

Kestus: 252-201 miljonit aastat tagasi. Algul elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, ja uuesti toimunud väljasuremine andis neile võimaluse saada peamiseks loomarühmaks maismaal. Tekkisid veel esimesed imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

201 BCE

Kestus: 201-145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid ka juba tänapäaevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145-66 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõppul toimunud massilise väljasuremise käigus surid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetaske meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66-23 miljonit aastat tagasi. Algas imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Enamus imetajadest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Kliima jahenes ja suurte troopiliste metsade asemel kerkisid ulatuslikud rohumaad.

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23-2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia ja loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid- inimeste eellased. Toimus kliima suur jahenemine, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus: algas 2.5 miljanit aastat tagasi. Ajastu algul ilmusid inimesed vahetud eellased. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud välja tänase inimeseni. Surid välja palju imetajasid ja linde. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.