-
Kestus: 4,6mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaalt Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
-
-
Kestus: ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat. Arahaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Kestus: 2,5mld-542mln aastat. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kestus:541mln-485mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine. -
-
-
-
-
Kestus: 485mln-443mln. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt väga soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maisaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Kestus: 443mln-419mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väiksed, lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketes, üleujutatud kohtades. Maismaad hakkasid asutama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Kestus: 419mln-359mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi on asustanud kalad näiteks mitmed rüükalad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
Kestus: 359mln-299mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkiud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Ilmusid esimesed roomajad ning mõndadel putukatel tekkis lennuvõime. -
-
Kestus: 299mln-252mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes üaljaseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Kestvus: 252mln-201mln. Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Kestus: 201mln-145mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüsaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljaseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Kestus:145mln-66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Kestus: 66mln-23mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid ehk esikloomalised. Aegkonna alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kuid järsult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed ehk suvehaljad taimed. Kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Kestus: 23mln-2,5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakksid levima maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Ploolustel kujunes jääkate. -
-
Kestus:2,5mln- tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud ka palju imetaja- ja linnuliike näiteks mammutid, karvased ninasarvikud ja dodod. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
