Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Kimberly E

By kimberlyborn
  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus 4,6 mld kuni 4mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meoteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas planeet kokku suure taevakeha Theiaga.
    https://www.youtube.com/watch?v=FgzQ7ufUbmk
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Kestus 4000 kuni 2500. Meredes arenesid algelised eluvormid.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk argueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk argueoon

    Kestus 2500 kuni 542. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambruim
    542 BCE

    Kambruim

    Kestus 542-485. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntkse kambriumi plahvatuse nime all.
  • Period: 542 BCE to 1 CE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestus 485-443. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Ookeani pind alanes kuni 100m, mis tõi omakorda kaasa mereelustiku väljasuremise.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestus 443-419. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesed maismaa loomad olid näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestus 419-359. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestus 359-299. Maismaad katsid võimsad metsad. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Kestus 299-252. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestus 252-201. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestus 201-145. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetsimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestus 145-66. Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid kiiresti domineerima kogu maismaa taimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnuriigid. Kriidi lõpul hävisid kõik dinosaurused, mille põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestus 66-23. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaidnelas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.Kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 CE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestus 23-2,5. Mandrite geograafia, kui ka loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimeste eellased. Neogeeni ajal jahenes kliima tunduvslt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
  • Kvatenaar
    2 BCE

    Kvatenaar

    Ajastu alguses ilmusid inimese eellased perekond homo esindajad. Kvatenaari ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.