-
Kujunes Maa. Vulkaaniliselt aktiivne. Meteoriidisajud. Kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast.
-
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
-
Meredes tekkisid esimesed algelised eluvormid. Leitud mitmeid stromatoliide ja bakterifosiile
-
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse käigul suurenes atmosfääris hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline Ediacara elustik ehk ilma skeletita elusorganismid.
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, sealhulgas ka osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule.Tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Kujunesid mineraalsed toed teatud loomadel, nagu koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Tekkis saakloomade ja röövloomade vahel evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
Troopilistes meredes elas rikkalik elustik nagu käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Tekkisid esimesed maismaataimed. Samuti Ordoviitsiumi ajastu kliima ning jääaegade tagajärel suri välja suur osa mereelustikku.
-
Tekkisid primitiivsed kalad, tekkisid esimesed rifid. Maismaa taimed levisid. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaal tekkisid ka esimesed loomad nagu skorpionid, meriskorpionid ning tuhatjalgsed.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad nagu rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning olid oma aja tippkiskjad. Ajastu lõpuks oli maismaadel juba esimesed metsad ja kahepaiksed, selgroogsed kes suutsid lühikest sega maismaal hakkama saada.
-
Hiiglaslikud metsad-osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (95% liikidest).
-
Tekkisid esimesed dinosaurused ning muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Tekkisid esimesed imetajad. Meredes suurenes karpide ja ammoniitide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud (150 miljonit a. EKr.), krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides oli rohkelt merelisi roomajaid nagu ihtüosarusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Esimesed õistaimed, mis hakkasid kiirelt domineerima kogu maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ning ammoniitide ja lehmasarve meenutavade karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi lõpul hävinesid massiliselt mitmed liigid, sealhulgas dinosaurused ja paljud merelised loomad. Väljasuremise põhjuseks nimetatakse meteoriidiplahvaatust.
-
Peale hiidloomade väljasuremist algas lindude ja imetajate hulgas kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, mistõttu kasvasid troopilised metsad ka laiuskraadidel. Ajastu lõpul hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned said tänapäevase ilme. Loomastikust hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Tekkisid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas tekkisid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenedes tekkisid poolustele jääkatted.
-
Ajastu alguses tekkisid inimese vahetud eellased - perekond "Homo" esindajad, mis hiljem arenesid "Homo Sapiens"-iteks. Paljud imetajaliigid (nt: mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (nt: dodo, moa) surid välja, mida seostatakse ka inimeste mõjuga planeedil.
