-
4600 BCE
Hadaikum
- Kestus 4,6 mld (4600mln) kuni 4 mld (4000mln)
- Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias
- Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud
- Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
U 100 mln aastat pärast Maa tekkimist põrkas Maa kokku suure taevakehaga, tekkis Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
- Kestus 4 mld (4000mln) kuni 2,5 mld (2500mln)
- Meredes arenesid esimesed algelised eluvormid.
- Vanimad stromatoliidid ehk mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised
-
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
- Kestus 2500 mln kuni 542 mln
- Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele
- Toimusid mitmed jäätumised, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud
- Tekkis pehmekehaline ehk skeletita Ediacara elustik
-
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
- Kestus 542 mln kuni 485 mln *Tekkisid ka tänapäeval eksisteerivad peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest *Väga kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus *Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused *Paljudel loomadel kujuned mineraalne toes (nt koda tigudel ja karpidel, välisskelett trilobiitidel) ilmselt sellepärast, kuna röövloomadel kujunesid jõulised lõuad ja hambad
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
- Kestus 485 mln kuni 443 mln
- Soojades troopikameredes rikkaline elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt
- Esimesed maismaataimed
- Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes kiiresti, lõppes jääajaga
- Jäätumine alandas ookeanipinda kuni 100m võrra, paljud madalmered muutusid maismaaks
- Mereelustiku massiline väljasuremine
-
443 BCE
Silur
- Kestus 443 mln kuni 419 mln
- Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad
- Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel
- Esimesed maismaaloomad - tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid
-
419 BCE
Devon
- Kestus 419 mln kuni 359 mln
- Troopikameredes rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid - šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe
- Tolleaegsed tippkiskjad olid nt rüükalad ja vihtuimsed, kes väga suureks kasvasid
- Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad
- Esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes lühikest aega ka maismaal olla said
-
359 BCE
Karbon
- Kestus 359 mln kuni 299 mln
- Võimsad metsad, milles tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud puukujulised eellased
- Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed, kõige rohkem sütt, mis üldse tekkinud on, tekkis karbonis
- Maismaal palju lülijalgseid
- Osadel putukatel tekkis lennuvõime
- Esimesed roomajad maismaal
-
299 BCE
Perm
- Kestus 299 mln kuni 252 mln
- Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima
- Maismaal loomadest ülekaalus roomajad, kuna pidasid tingimustele vastu
- Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal
- Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% liikidest
-
252 BCE
Triias
- Kestus 252 mln kuni 201 mln
- Elustik üsna liigivaene, permi ajastul toimunud väljasuremisest taastuti kuni 10mln aastat
- Esimesed dinosaurused, muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal, sest ajastu lõpul oli uus väljasuremine
- Esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
- Kestus 201 mln kuni 145 mln
- Triiase loomade asemel elasid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad
- Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad
- Ookeanides elas palju merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused ning juba tänapäevastega sarnased kalad
- Maismaad kattis suuremal osal paljasseemnetaimedest tihe mets
-
145 BCE
Kriit
- Kestus 145 mln kuni 66 mln
- Esimesed õistaimed, hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus
- Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused ja ihtüosaurused, maismaal dinosaurused, arenes uusi imetaja- ja linnuliike
- Ajastu lõpus toimus massiline väljasuremine - hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt - põhjuseks ilmselt meteoriidiplahvatus
-
66 BCE
Paleogeen
*Kestus 66 mln kuni 23 mln
* Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elasid maismaal, vaalade eellased elasid meredes
* Esimesed primaadid
* Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema ja troopiliste metsade asemel muutusid valdavaks heitlehelised taimed
* Kujunesid preeriad ja savannid -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
- Kestus 23 mln kuni 2,5 mln
- Tänapäevasemaks muutusid mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned
- Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired, kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud
- Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased
- Kliima jahenes, korduvad jäätumised, poolustel kujunes jääkate
-
2 BCE
Kvaternaar
- Kestus 2,5 mln kuni tänapäevani
- Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon viis Homo Sapiens'i tekkimiseni
- Välja surid paljud imetaja- (nt. mammut, karvane ninasarvik) ja linnuriigid (nt. dodo, moa)