-
Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas, Austraalias.
-
-
Kuu moodustus Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel.
-
Elu teke. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sealt on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid. Nendest paljudes on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik.
-
-
Tekkisi peamiselt kõik organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ning trilobiitidel välisskelett.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasamereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Siluti ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid selle aja tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Tekkis suurem osa kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Ajastut iseloomustab hiidmandri Pangea moodustumine Panthalassa ookeanis. Mandri keskosas oli kuiv kõrb. Maal olid peamiselt roomajad ning vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, mil suri välja pea 95% liikidest.
-
Ajastu algne elustik oli üsna liigivaene permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiase ajal ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ajastut iseloomustab dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate välja vahetumine Triiase aegsetega. Tekivad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
-
Iseloomustab ajastu esimeste õistaimede teket maal. Looma- ja linnuriik oli sel ajastul üsna liigirikas. Ajastu lõppeb massilise väljasuremisega, mille tõenäoliselt põhjustas meteoriit.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmused inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
