-
-
Kestus 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Periood oli vunkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga mille tagajärjel tekkis maa kaaslane kuu.
-
-
Arhaikum ehk ürgeoon on ajastu, mil meredest arenesid algelised eluvormid. Atmosfääris oli hapniku vähe. Ajastust on pärit vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterfossiile.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes Maa hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanides. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, perioodi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti paljud tänapäevased loomahõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk.
-
-
-
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, millega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Tekkisid esimesed maismaaloomad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning tekikis järjest rohkem suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.
-
-
-
Maismaa oli täis võimasaid metsasid, kus elas rohkelt kahepaiksed ja lülijalgseid, kellel mõnel oli ka võime lennata.Üleujutatavatel alades kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, kus valitses väga kuiv kliima ning, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Seal elasid enamasti roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ,meredes aga luukalade osakaal.
-
-
Ajastu algul oli elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaavalvälja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid.
-
-
Esimesed õistaimed hakkasid domineerima maismaataimestikku. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetajate ning lindude liigid.
-
-
Paleogeenis tekkisid Alpi kurdmäestike keskahelikud, algas Ida-Aafrika lõhestumine. Toimus imetajate kiire areng.
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäaevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäeva imetajad ja linnud. Ilmusid varased hominiidid.
-
-
Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll. Inimesega on kaasnenud olulised keskkonnamuutused, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud maastikku ja elu Maal. Kliimamuutused on põhjustanud taimestiku ja loomastiku ning inimese evolutsiooni kiirenemist.
