-
Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagadad meteoriidisajud. 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. Hadaikumi lõpus kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sealt on pärit animad leitud stromatoliidid ja paljudes neist on säilinud ka bakterifossiile.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegeusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus Ediacara elustik.
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismid ehitutüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
Soojades troopikamaades elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oi valdavalt soe, kuid jahenes ajastu lõpul ning lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes ja see muutis paljud madalmered maismaaks. See tõi kaasa mereelstiku massilise väljasuremise.
-
Soojades vetes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, skorpionid, meriskorpionid)
-
Troopikameredes elas rikkalik mereelustik. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid maismaale esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaigsed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Phantalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus ligi 95% liikidest.
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaerud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise tõttu hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske. Hiljem kliima jahenes ja ilmusid heitleelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, samuti omandasid taimestiku ja loomastiku põhijooned tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima laululinnud, maod, rotid, hiired. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari ajastul on välja surnud palju imetaja-ja linnuliike, seda seostatakse inimese üha asvava mõjuga planeedi elustikule.
