-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
-
-
Suur taevakeha põrkus Maaga
-
Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsesid kosmosesse. Kogu Maa vett hoiti atmosfääris auruna kõrgete temperatuuride tõttu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, pärit vanimad stromatoliidid, millest suures osas on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Litosfäärist jätkusid kergemate gaaside kosmosesse liikumine, veeauru pilved olid pigem madalal atmosfääris, elu teke Maal hakkab vaikselt atmosfääri muutma.
-
[Kuni tänase päevani]
Elu teke ja areng suurendavad hapniku kogust atmosfääris. Inimesed alustavad gaaside kontsentratsioonide muutustega umbes 1700 aasta ringis. -
Suurenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
-
-
-
Skeletiga organismid, esimesed kalad, suur hulk vetikaid, toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, kliima oli valdavalt soe, lõpus toimus jahenemine ja jääaeg. Jäätumise tõttu kadusid elualad ja sellega kaasnes mereelu massiline väljasuremine.
-
-
Soojades meredes kujunesid rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
Siluri ajastul hakkasid liustikud kiiresti sulama, mistõttu meretase tõusis mis omakorda mõjutas terve Maa kliimat.
-
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, rifid kasvasid, paljud kalad kasvasid suureks ja olid tippkiskjad. Ajastu lõpul tekkisid metsad, esimesed kahepaiksed.
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Surnud puudest tekkisid esimesed kivisöelademed. Maismaal elas rohkels lülijalgseid, esimesed lennuvõimelised putukad ja roomajad.
-
[Arthropleura]
-
-
[Meganeura]
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomade hulgas domineerisid keskkonnatingimustega kõige adaptiivsemad - roomajad.
-
-
Megarachne
-
Alguses oli elustik liigivaene, esimesed dinosaurused, lõpus toimus uus väljasuremine, mistõttu olid dinosaurused peamised loomarühmad maismaal. Esimesed imetajad, meredes suurenes karpide ja ammoniitide osakaal.
-
-
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Paljasseemnetaimedest koosnevad metsad.
-
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Domineerisid rudistid, ammoniidid. Lõpus toimunud väljasuremise ajal hävisid ka dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
-
-
-
-
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Esimesed primaadid. Kliima oli niiske ja troopiline - järk-järguline jahenemine. Tekkisid preeriad ja savannid.
-
-
-
-
-
Sea ja metssea eellane
-
Hyaenodon
-
-
-
Keelikloomad
-
-
-
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid välja esmased inimeellased - hominiidid. Korduvad jäätumised, poolustel kujunes välja jääkate.
-
(pildil karvane ninasarvik)
-
-
Ilmusid esimesed inimese eellased - perekond Homo esindajad. Toimus paljude imetaja- ja linnuliikide väljasuremine.
-
-
-
