-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Austraalias ja Kanadas.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga
-
Arhaikum ehk ürgeoon, mis algas umbes 4mld aastat tagasi ja lõpuks peetakse 2,5mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossile.
-
-
Proterosoikum ehk aegueoon. Algas 2,5 mld aastat tagasi ja selle lõpuks peetakse 542 mln taastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanides pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus Maal mitu suurt jäätumist , mil Maa oli ulatusliku jääga kaetud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suur osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Selgrootute rühmad. Evolutsiooniline võidurelvastumine
-
-
Esimesed maismaataimed. Rikkalik elustik. Ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, see tõi kaasa jääaja ja ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra. Mereelustiku massiline väljasurenemine.
-
Riffide kujunemine. Primitiivsed kalad. Väikesed, lihtsa ehitusega maismaataimed ning samuti ka tuhatjalgsed ja skorpionid asustasid maa
-
Devoni ajastu kestis 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsnjalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfmerede aladel äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tolleaegsed tippkiskjad olid mereded ja järvedes suurteks kasvanud kalad nt rüükalad ja vihtuimsed.Maismaal oli taimestikust teikkinud juba esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed.
-
Kambrium algas 542 mln aastat tagasi ja selle lõpuks peetakse 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja loomhõimkonnad, mis eksisteerivad ka tänapäeval. See oli väga kiire evolutsioon, mida nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Sel ajal hakkasid ilmuma üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsnjalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
See kestis 300-250 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus suutsid elada roomajad, keda oli maismaaloomastikus ülekaaluliselt palju. Permi ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meres aga suurenes luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maa asunud liikidest.
-
Triiase ajastu kestis 250-200 mln aastat tagasi. Selle ajastu elustik oli algselt üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Sel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järgmine väljasuremine. Triiase ajastul ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Juura ajastu kestis 200-150 mln aastat tagasi. Vahetusid välja triiase ajastul levinud loomad. Nende asemel ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning sel ajastul juba elasid meredes tänapäevast tüüpi kalasid. Juura ajastul oli maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsega.
-
Kriidiajastu kestis 145-66 mln aastat tagasi. Sel ajastul ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega. Maismaal olid dinosaurused, ning arenesid uued imetajad ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Paleogeeni ajastu kestis 66-23 mln aastat tagasi. Pärast massilist liikide väljasuremist algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes liigirikkaimaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid mõned asusid tagasi elama meredesse. Selle ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.
-
-
Neogeeni ajastu kestis 25-2,5 mln aastat tagasi. Sel ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate
-
Kvaternaari ajastu kestis 2,5-0 mln aastat tagasi. Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Sel ajastul on väljasurnud paljud imetajad- mammut, karvane ninasarvik ning linnullike-dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
