51re1nlkufl. sx425

Geokronoloogiline skaala Kenneth R1

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine. Oli vulkaaniliselt aktiivne. Samuti tabasid maad sagedased meteoriidisajud. Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leiab sellest perioodist vähe.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Planeediga Maa põrkas kokku suur taevakeha.
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikuimi ajal arenesid meredes välja algelised eluvormid. Sellest ajastust on leitud kõige vanemad stromatoliidid ehk mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustused.Nendes on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Atmosfääris ja maapinnas hakkas suurenema hapnikusisaldus. Oli mitu suurt jäätumist. Tekkis Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Esines kiire evolutsioon. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Tekkisid esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe ning ajastu lõpul oli jääaeg. Tänu sellele toimus mereelustiku massiline väljasuremine
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Esimesed maismaaloomad ning primitiivsed kalad. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Samuti arenesid maismaal edasi taimed.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Kaladest said suurimad kiskjad. Samuti tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaal on suured ja võimsad metsad, mille langemisel tekkis surnud puudest kivisöelademeid. Palju oli lülijalgseid nins samuti tulid esimesed lendavad putukad ja roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Hiidmanner Pangea, mille sisealaks oli kõrb. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal kuid ajastu lõpul oli suur väljasuremine, koguni kuini 95% ulatuses.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Algul elustik liigivaene, tekkisid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Esimsed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Meredes tänapäeva tüüpi kalad. Suurem osa olid paljasseemnetaimed.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimsed õistaimed hakkasid maismaataimestikus domineerima. Maismaal valitseid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnud. Ajastu lõpus suur väljasuremine, tänu meteoriidiplahvatusele, kus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu algul soe, pärast jahenes. Esimesed primaadid. Lõpus kujunesid ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud, ilmusid varased homoniidid, tulid korduvad jäätumised.
  • Hominiitide teke
    14 BCE

    Hominiitide teke

    Tekkisid esimesed inimeste eellased.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid perekond Homo esindajad. Surid välja paljud imetajad ja linnud tänu inimtegevusele.