-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Kestus 2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis Ediacara elustik.
-
-
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamiste organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, nemad olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunesid mineraalsed toesed nt tigudele. Kuna loomadel arenes ka välisskelett, siis nimetatakse seda ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ilmusid maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Kuna jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine, muutis see paljud madalmered kuivaks maismaaks, see tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadele ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaal tekkisid esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed.
-
Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgtaimede hiigelsuures puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Toimus ka Maa ajaloo suurim väljasuremine, kadus 95% Maad asustanud liikidest.
-
Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik oli liigvaene, kuna elustiku taastamiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastul olid olemas ka juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed vallutasid kogu Maa maismaataimestiku. Rudistid asustasid ookeaneid ja meresid. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad. Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kasvasid ka troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid senised metsi.
-
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima ja poolustel kujunes jääkate.
-
lmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Kvaternaari aja jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga Maal.
