-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosäär ja ookean.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
-
Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, on säilinud ka palju bakterifossiile.
-
-
Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8 - 3,5 mld aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites.
-
Kestvus 2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus mõistatuslik pehmekehaline, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad ja ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.
-
-
542 mln kuni 485 mln a tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja osa loomahõimkondadest, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk ja ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
485 mln kuni 443 mln a tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Tuli jääaeg, mille tulemusena ookeanipind alanes kuni 100 m võrra ja muutis madalmered kuivaks maismaaks. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.
-
443 mln kuni 419 a tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, aga maismaad hakkasid asustama ka loomad.
-
419 mln - 359 mln a tagasi. Troopikametsades elas rikkalik põhjaelustik. Meredes ja järvedes elanud kalad kasvasid väga suurteks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
350 mln - 300 mln a tagasi. Maismaad katsid metsad ja kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja ilmusid esimesed roomajad.
-
300 mln - 250 mln a tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
250 mln kuni 200 a tagasi. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitie ja karpide osakaal.
-
200 mln kuni 150 mln a tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiiase ajastul tekkinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
145 mln - 66 mln a tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väjasureminem, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised jt.
-
66 mln - 23 mln a tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Palogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, hiljem aga jahenes ja tekkisid heitlehelised taimed ning rohumaad - preeriad ja savannid.
-
-
23 mln - 2,5 mln a tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujnesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt ja poolustel kujunes jääkate.
-
2,5 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Suri välja palju imetajaid ja linnuliike.
