Despacito spider

Geokronoloogiline skaala Kaur Kristjan A

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Esimesed eluvormid arenevad meredes
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes hapniku sisaldus
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk argueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitus tüübid, "kambriumi plahvatus" ehk kiire evolutsiooni aeg. Loomariiki tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel arenes mineraalne toes, nagu nt. teo karp.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerossoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Palosoikum ehk vanaaeg

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Esinesid esimesed maasmaa taimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Ookeani tase tõusis 100 m, paljud madalmered jäid kuivaks maismaaks.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    kujunesid käsnad, korallid, ujusid primitiivsed kalad. Taimestik avastas maid maad edasi, maismaad olid niisked ja vesised.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. meredes ja järvedes olevad kalad kasvasid suureks ning olid peamised kiskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad. Tekkis hulgaliselt kivisütt. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennu võime. Esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid ülekaalus, Permi ajastu lõppedes hävis 95% asunud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Liigivaena ajastu, elustiku taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Esimesed dinosaurused ja imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa taimestiku. Maismaad valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnud.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhjajooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevase imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eelased - perekond homo esindajad. Suri välja mitmed imetajad (nt .mammutid).