-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Esimesed eluvormid arenevad meredes -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes hapniku sisaldus -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk argueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitus tüübid, "kambriumi plahvatus" ehk kiire evolutsiooni aeg. Loomariiki tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel arenes mineraalne toes, nagu nt. teo karp. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerossoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Palosoikum ehk vanaaeg
-
485 BCE
Ordoviitsium
Esinesid esimesed maasmaa taimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Ookeani tase tõusis 100 m, paljud madalmered jäid kuivaks maismaaks. -
443 BCE
Silur
kujunesid käsnad, korallid, ujusid primitiivsed kalad. Taimestik avastas maid maad edasi, maismaad olid niisked ja vesised. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. meredes ja järvedes olevad kalad kasvasid suureks ning olid peamised kiskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad. Tekkis hulgaliselt kivisütt. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennu võime. Esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid ülekaalus, Permi ajastu lõppedes hävis 95% asunud liikidest. -
252 BCE
Triias
Liigivaena ajastu, elustiku taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Esimesed dinosaurused ja imetajad. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. -
145 BCE
Kriit
esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa taimestiku. Maismaad valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnud. -
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhjajooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevase imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eelased - perekond homo esindajad. Suri välja mitmed imetajad (nt .mammutid).