Despacito spider

Geokronoloogiline skaala Kaur Kristjan A

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Esimesed eluvormid arenevad meredes
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes hapniku sisaldus
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk argueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitus tüübid, "kambriumi plahvatus" ehk kiire evolutsiooni aeg. Loomariiki tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel arenes mineraalne toes, nagu nt. teo karp.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerossoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Palosoikum ehk vanaaeg

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Esinesid esimesed maasmaa taimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Ookeani tase tõusis 100 m, paljud madalmered jäid kuivaks maismaaks.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    kujunesid käsnad, korallid, ujusid primitiivsed kalad. Taimestik avastas maid maad edasi, maismaad olid niisked ja vesised.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. meredes ja järvedes olevad kalad kasvasid suureks ning olid peamised kiskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad. Tekkis hulgaliselt kivisütt. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennu võime. Esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid ülekaalus, Permi ajastu lõppedes hävis 95% asunud liikidest.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Liigivaena ajastu, elustiku taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Esimesed dinosaurused ja imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa taimestiku. Maismaad valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnud.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhjajooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevase imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed homoniidid.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ilmusid inimese vahetud eelased - perekond homo esindajad. Suri välja mitmed imetajad (nt .mammutid).