-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud: Kanadas, Kröönimaal ja Austraalias.
-
-
Suur taevakeha põrkus maaga.
-
Arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterfossiile.
-
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis Ediacara elustik.
-
-
Kambriumi plahvatus: Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: Käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra.
-
Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Jätkasid taimed maimaa asustamist. Maismaad hakkasid ka asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimere äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tippkiskjad tol ajal olid järvi asustanud kalad, kes kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean Panthalassa. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede oskaal taimestikus ja luukalade oskalaal meres. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega ajaloos: 95% Maad asustanutest liikidest surid välja.
-
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Seal elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid.Ajastu lõpul toimunud suure väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad, Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks on meteoriidiplahvatus.
-
Algas kiire lindude ja imetajate avolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima soe ja niiske, kuid ajastu lõpul hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, taimestiku ning loomastiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate
-
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo eindajad. Surid välja paljud imetajad ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
