geokronoloogiline skaala Kärolin G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidi sajud. Selles perioodis on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpus tekkis maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

100 miljonit aastat tagasi põrkus Maa kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arvatakse, et Arhaikumis pidi ookean juba olemas olema, sest tolleaegne atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vees, ehkki kindlaid elu jälgi on leitud alles Arhaikumi lõpust. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid ja paljudest on leitud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fanerosoikum

542 BCE

Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad:
Kainosoikum
Mesosoikum
Paleosoikum
Kolm aegkonda omakorda jagunevad üheteistkümneks ajastuks.

Paleosoikum

542 BCE

Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed. Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos.

Kambrium

542 BCE

Toimus kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon, mille ajal tekkisid kõik peamisde organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas vetikate hulk, kes omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootud (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused). Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Kuna sellel ajal toimus nii saak- kui ka röövloomade evolutsioon, siis nimetatakse seda ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima on valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m ning muutis paljud madalamad kohad meres maismaaks. Mereelustik hakkas massiliselt välja surema, sest nende elukohad vähenesid.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja samuti alustasid sellega loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed ja skorpionid. Varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfimerede äärealadel olid suured riffid. Meredes ja järvedes elasid kalad. Osad neist kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Algul oli maismaa taimestik madal ja hõre, kuid lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid puude eellased. Veekogudel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademetel. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel kujunes lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kõrbega. Seal elasid osad roomajad. Tekkisid esimesed paljasseemnetaimed. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum

252 BCE

Mesosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, millele vastavad samanimelised ladestud. Kolm ajastut omakorda jagunevad kaheksaks ajastikuks. Dinosaurused domineerisid.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triiase

250 BCE

Elustik oli liigivaene. Väljasuremisest taastumiseks kulus Maal kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunudjärjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanites ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Kainosoikum

66 BCE

Kainosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, millele vastavad samanimelised ladestud. Kolm ajastut omakorda jagunevad seitsmeks ajastikuks. Algas "Inimsese aeg".

Paleogeen

66 BCE

Algas lingude ja imetajate kiire evolutsioon. Väiksesarvulistest imetajatest kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli alguses soe ja niiske. Järk-järgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Ajastul kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle perioodi jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike (mammut, karvane ninasarvik, dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.