-
Kestvus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidi sajud. Selles perioodis on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpus tekkis maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
-
100 miljonit aastat tagasi põrkus Maa kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu.
-
Arvatakse, et Arhaikumis pidi ookean juba olemas olema, sest tolleaegne atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vees, ehkki kindlaid elu jälgi on leitud alles Arhaikumi lõpust. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid ja paljudest on leitud ka bakterifossiile.
-
-
Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik.
-
-
Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad:
Kainosoikum
Mesosoikum
Paleosoikum
Kolm aegkonda omakorda jagunevad üheteistkümneks ajastuks. -
Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed. Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos.
-
Toimus kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon, mille ajal tekkisid kõik peamisde organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas vetikate hulk, kes omakorda olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootud (käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused). Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Kuna sellel ajal toimus nii saak- kui ka röövloomade evolutsioon, siis nimetatakse seda ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima on valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m ning muutis paljud madalamad kohad meres maismaaks. Mereelustik hakkas massiliselt välja surema, sest nende elukohad vähenesid.
-
Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja samuti alustasid sellega loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed ja skorpionid. Varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel.
-
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Selfimerede äärealadel olid suured riffid. Meredes ja järvedes elasid kalad. Osad neist kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Algul oli maismaa taimestik madal ja hõre, kuid lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid puude eellased. Veekogudel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademetel. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel kujunes lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kõrbega. Seal elasid osad roomajad. Tekkisid esimesed paljasseemnetaimed. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Mesosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, millele vastavad samanimelised ladestud. Kolm ajastut omakorda jagunevad kaheksaks ajastikuks. Dinosaurused domineerisid.
-
-
Elustik oli liigivaene. Väljasuremisest taastumiseks kulus Maal kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunudjärjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid.
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanites ja meredes elasid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kainosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, millele vastavad samanimelised ladestud. Kolm ajastut omakorda jagunevad seitsmeks ajastikuks. Algas "Inimsese aeg".
-
Algas lingude ja imetajate kiire evolutsioon. Väiksesarvulistest imetajatest kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Kliima oli alguses soe ja niiske. Järk-järgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Ajastul kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Selle perioodi jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike (mammut, karvane ninasarvik, dodo). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
