-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkis algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid.
-
-
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud. aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
-
Plahvatuse abil tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne teos, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes röövloomade eest kaitseks.
-
-
-
Soojades troopikameredes elasid: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade kadumine tõi kaasa mereelustiku väjasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavadel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed. meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trlobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Mitmed rüükalad ja vihtuimsed kalad kasvasid väga suurteks ning olid tippkiskjad.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Metsadest, mis jäid üleujutatud aladele kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osa putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikust olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asutanud liikidest.
-
Ajastu oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed Primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas järk järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - Preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkavad maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid e inimese eellased. Neogeeni jooksul Maa kliima jaheneb. Poolustel kujuneb jääkate
-
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetatud eellased-Homo esindajad, kellest on tänapäeval arenenud Hopo Sapiens. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja ja linnuliike.
