-
Kestus 4.6mld-4mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad mikroorganismid ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatusena. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
-
-
-
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine ja see lõppes jääajaga. Suure jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid maismaaks. See tõi endaga kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Sellel ajastul jätkasid taimed ka maismaa asustamist. Maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning sageli niisketel(üleujutatud) aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Sellel ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva mõningate taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole ühelgi teisel ajastul tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega ja seal oli karm kliima. Sellistes tingimustes olid enamasti aind roomajad. Sellel ajastul
suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Alguses oli elustik liigivaene, sest permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljon aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis neile võimaluse olla peamine loomarühm maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja eelmisel ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides palju merelisi roomajaid. Selle ajastu meredes elasid juba tänapäevased kalad. Maismaa oli kaetud tiheda metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Lõpus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algas kiire imetajate ja lindude evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elsaid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid. Seejärel läks killma järk-järgult jahedamaks. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Liemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud jt. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Kliima jahenes oluliselt ja tõi kaasa mitmeid jäätumisi.
-
Ajastu algul ilmusid inimeste vahetud eellased. Kvaternaari jooksul surid välja palju linnu-ja imetajaliike. Mitmete liikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga plaanedi elustikule.
