-
Kestus 4,6 kui 4 mld aastat tagasi.Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, segadased meteoriidisajud, sellist perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal. Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga
-
Elu teke 3,8 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.Arhaikumi meredes arenesid akgelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimaid leitud stromatoliidid -mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised
-
-
Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. See on defineeritud kui periood 2500 miljonit aastat tagasi kuni 542 ± 1 miljoni aastat tagasi, selle eelneb arhaikum ja järgneb fanerosoikum.
Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.Seal kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik.Ilmusid esimesed maismaataimed.Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.
-
Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgrootud, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasurenemisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
lmusid esimesed mistimed. Ookeanid ja mered oldie asustatud plesiosaurus ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasaure karpidega. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatuks.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.
-
-
Hakkasid laiemalt levima maod, konnad ja laululinnud jt. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja lind. Aafrikas ilmusid varades hominiidid - inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond HOMO esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud nad tänapäevase inimese HOMO SAPIENS tekkimiseni. On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
