-
Kestvus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaa, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, paljudes stromatoliitides säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid esimesed Ediacara elustikud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kavas planktiliste vetikate hulk. Tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaa taimed jätkasid arenemist ja maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks oli tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siselal oli kaetud kuiba kõrbega, kus valitses karm kliima, ning seal suutsid elada vaid roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asutanud liikidest.
-
Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus elsustikul kuni 10 miljonit aastat.
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasurmine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ning said domineerviaks Maa maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõppeb meteoriidiplahvatusega, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused, paljud mereloomad ning paljud teised.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas palegoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamus imetajatest elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu algul ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja paljud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese ühe kasvava mõjuga planeedi elustikule.
