-
Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas, Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, milles on säilinud ka bakterfossiile.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik Edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.
-
-
-
Soojas troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutuvad kuivaks maismaaks ning elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal asustamist, mis olid algselt väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Tekkisid esimesed maismaad asustavad loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Tekkisid esimesed metsad ning ilmusid kahepaiksed- selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal olla.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad
-
Tekkis kuiva kõrbe ja karmi kliimaga hiidmanner Pangaea. Maismaaloomastikus on ülekaalus roomajad. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega ning kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljon aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis neile võimaluse olla peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikust. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Pärast hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske kuid see hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
-
Ajastu alguses Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul suri välja paljud imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
