-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Hadaikumist kivimeid leitud vähe, vaid üksikud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast
-
-
Meie planeet põrkas kokku suure taevakehaga, mille tulemusena tekkis Maa kaaslane Kuu
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Sel ajal ilmusid ka paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe,kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel kujunesid suured riffid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõikidest liikidest.
-
Elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks läks 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaa oli enamasti kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud rudistide poolt. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi aja lõpul toimus väljasuremine.
-
Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima niiske ja soe, seejärel hakkas see järk-järgult jahenema.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule
