-
Kestvus 4.6 mld kuni 4 mld.
Periood maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid tugevad. meteoriidid. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja oookeanid. -
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille taga järjel tekkis tekkis Maa kaaslane kuu.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid, mikroorganismid ja mitmesuguste vetikate kihilised moodustised
-
-
Atmosfääris ja pinnasekihis surenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekaeline, mille hulka võis kuluda tänapäevaste rühmade esindajaid.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumi plahvatus aka väga kiire evolutsioon. Planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks teistele. Ilmus palju selgrootute rühmasid. Paljdel kujunes välja mineraalne toes. Evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima li valdavalt soe. Ajastu lõpil toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mille tõttu langes ookeani piir 100m ja paljud madalmered muutusid maismaaks. massiivne mereelustiku väljasuremine.
-
Kujunesid erinevad riffid, ujusid primitiivsed kalad. taimed asustasid maismaad. Varajased maismaataimed olid väikese ja lihtsa ehituega, ning kasvasid niisketes/üle ujutatud alades. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. esimesteks olid: tuhatjalg, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelstik ja šelfimerede äärealadele kujunesid suured riffid. Osad kalad kasvasid suurteks ja neist kujunesid tippkiskjad. Devoni lõpuks olid maismaal esimesed metsad, ning tekkisid ka esimesed kahepaiksed ja roomajad kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus olid sõajalgade ja osjade puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Selles ajastus tekkis suurim osa kivisütt. maismaal oli rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel li lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli katetud kuiva kõrbega, milles oli karm kliima.Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Perma ajastu lõppes maailma suurima väljasuremisega, milles kadus 95% kõigist maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, hiljutisest väljasuremisest. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosauused, ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetaid välja Triiase ajasul levinud loomad. Ilmusid esimese linnud kokodillid ja kilpkonnad. ookeanis elas rohkesti merelisi roomajaid. meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. suur osa maismaad oli kaetud paljasseemnetaimede metsadega.
-
ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa. Maimaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul olnud massilises väljasuremises hävisid dinosaurused. peamiseks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. imietajatest kujunes suur liigirikas rühm. enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellaed asusid elama meredesse. esimesed primaadid. algusel oli soe ja niiske kliima. troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. seejärel hakkas kliima järkjärgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. kujunesid ulatusliud preeriad, mis adendasid seniseid metsi
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. levima hakkasid maod, konnad, lalulinnud, samuti rotid ja hiired. kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. aafrikas ilmusid varajased hominiidid- inimese eellased. maakliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. poolustel kujune jääkate.
-
ilmusid vahetud inimese eellased - perekond homo esindajad, kelle aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiensini tekkimiseni. surid välja paljud imetajad (mammut) ja linnuliigid(dodo, moa). mitmete loomade väljasuremist seostatkse inimese üha kasvava mõjuga planeedile.
-
