-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
-
-
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha,
-
Meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stomatoliidid. Stomatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Tänu tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeani pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa loomahõimkondadest, sh kalad.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul kliima kiire jahenemine ning mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Niisketel aladel elavad lihtsad maismaataimed. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed ja skorpionid.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel suured rifid. Veekogusid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaal tekivad esimesed metsad ning tekivad ka esimesed kahepaiksed (selgroogsed).
-
Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvavad tänapäeva osjade, sõnajalgade ja koldade eellased. Üleujutatavatel aladel tekivad surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elab rohkelt lülijalgseid, esimestel putukatel tekib lennuvõime. Maismaale ilmuvad esimesed roomajad.
-
Tekib hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid rasketes tingimustes elada. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõpeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kaob kuni 95% kõigist liikidest.
-
Perioodi alguses on elustik liigivaene, kuna permi ajastu lõpus toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Sel ajastul ilmuvad esimesed dinosaurused. Ilmuvad esimesed imetajad.
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja loomad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad katsid juba tänapäevast tüüpi kalad.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Kriidi lõpus toimunud väljasuremise käigus hukkusid muu hulgas dinosaurused.
-
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, planeeti katavad troopilised metsad. Hiljem kliima järk-järgult jaheneb ning valdavaks muutuvad heitlehised puud. Rohumaad asendavad senised metsad.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja hominiidid - inimese eellased. Laiemalt hakkasid levima laululinnud, rotid ja hiired. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi.
-
Ilmuvad inimese vahetud eellased - perekonna Homo esindajad. Välja on surnud palju looma- ja linnuliike (mammut, dodo). Liikide väljasuremist seostatakse inimese suureneva mõjuga planeedi elustikule.
