-
kestis 4,6 mld -4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimid on säilinud sllest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal -
-
4,5 mld aastat tagasi maa põrkas kokku tähtedega ja moodustus kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jääaega, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
Toimus nn kambriumi plahvatus - tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid perioodi lõpul jääaeg, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100 m võrra ja mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes tekkisid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist, maismaale ilmusid ka esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid suureks ja olid tippkiskjad. Devoni perioodi lõpuks tekkisid maismaale esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes said lühikest aega maismaal hakkama. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel tekkisid surnud puidust kivisöe lademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses suur Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kõrb, kus oli karm kliima. Maismaal elasid valdavalt roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Premi ajastu lõppes suure väljasuremisega, mille käigus kadus 95% liikidest. -
Alguses on elustik üsna liigi vaene, kuna Permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud väljasuremise järel muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid aegamööda välja Triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid kõik dinosaurused., paljud merelised roomajad. Dinosauruste hävimise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe, kuid hakkas järkjärgult jahenema. Valdavaks muutusid heitlehised taimed, kujunesid metsade asemele ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia ja taimestik ning loomastik omandas põhiosas tänase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid hominiidid - inimese eellased. Maa jahenes, poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimesed eellased, perekond Homo esindajad, kellest evolutsiooniga kujunes tänapäevane inimene. Samas suri välja palju imetajaid: mammut, karvane ninasarvik ja ka linnuliike. Osade loomade väljasuremist seostatakse inimese mõjuga.