-
Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud.
-
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa modustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Planeet Maa jahenemine soodustab litofäärist gaaside vabanemise, mille tagajärjel tekib varajane atmosfäär.
-
Arhaikumi aegsetes meredes arenesid algsed ekuvormid( mikroorganismid, bakterid jne).
-
Gaaside vabanemine litosfäärist jätkub. Maal puudub hingatav õhukiht. Gaasid tulenevad vulkaanipursetest ning on mürgised.
-
-
Areng, evulutsioon ja elu kasv Maal soodustab hapniku suurenemist atmosfäärist <1%-st 21%-ni.
-
Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Meredesse tekivad esimesed selgrootud.
-
Tekivad peamiselt kõik tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Kasvab planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujuneb mineraalne toes.
-
Tekkisid kõik peamised eluvormid. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes.
-
-
Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik. Kliima on valdavalt soe, aga ajastu lõppeb jääajaga. Jääaeg toob kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
-
Meredes kujunevad käsnade, korallide, lubivetikate ehitatud rifid. Elavad primitiivsed kalad. Maismaad hakkavad asustama loomad; tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
Maismaale tekivad esimesed metsad. Troopikameredes elab rikkalik elustik. Meresid ja järvi asustavad kalad. Ilmuvad esimesed kahepaiksed; selgroogsed.
-
Maismaad katavad võimsad metsad. Üleujutatud aladele tekivad kivisöelademed. Maismaale tekivad esimesed roomajad. Maismaal elab rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel arenes lennuvõime.
-
Maale tekivad roomajad.
-
Maismaaloomastikus on ülekaalus roomajad. Ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppeb kuni 95% Maad asustatud liikide väljasuremisega.
-
Elustik liigivaene väljasuremise pärast. Kulus 10 miljonit aastat taastumiseks. Ajastu lõpul ilmusid esimesed dinosaurused ja peale järjekordset väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilumised esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomavad vahetavad vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast on kaetud paljasseemnetaimedest koosnevatest metsadest.
-
Ilmuvad esimesed õistaimed. Maismaal valitsevad dinosaurused, arenevad uued looma ja linnuriigid.
-
Maale tekivad katteseemnetaimed. Vanim leitud fossiil on leitud Hispaaniast, selle nimeks on Montsechia vidalii.
-
Arnenesid herilastest. Pesad olid maa alused urud, mida valitsesid herilased. Rünnati mitmesuguseid putukaid. Meilaseks arenes alles siis kui nad suutsid toita oma järglasi õietolmust.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmuvad esimesed primaadid. Ajastu alguses on kliima soe ja niiske. Järkjärgult kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
Arenevad esimesed primaadid.
-
Tänapäevase ilme saavad mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkavad maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmuvad varased hominiidid e inimese eellased. Neogeeni jooksul Maa kliima jaheneb. Poolustel kujuneb jääkate.
-
Koosnes veest(H2O), sinihapest(HCN), ammoniaagist(NH3), metaanist(CH3), väävlist,joodist, broomist, kloorist ja argoonist
-
Aafrikasse iilmuvad inimese vahetud eellased - perekond Homo esiandajad. Perioodil sureb välja palju imetajaid ja linnuliike, arvatavaks põhjuseks inimese mõju.
