-
Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonna lõpul tekivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel moodustasid Maa tahke südamiku, ülituline sulakivim Maa sisemuse. Vulkaanilistest gaasidest tekkis Maale esmane atmosfäär. Veeaur tihenes kosmoseruumi jäisusega kokkupuutes pilvedeks, millest hakkas sadama vihma. Vesi täitis kõik Maa lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Vesi muutis kiiresti maapinna tänapäevasele sarnaseks ja võimaldas vees elu tekkimise.
-
maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib kuu
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, tsüano ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Elu tekkis umbes 3,8- 3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.
-
Tänu fotosünteesivte tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitusetüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakase ka kambriumi plahvatuse all. Seal kasvasid vetikad. ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
-
-
-
roopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid .Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid ringi primitiivsed kalad. Esialgsed maismaataimed olid väiksed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, skorpionid, meriskorpionid) ning tekkisid esimesed luukalad.
-
roopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel kohtadel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
Ühelgi teisel ajastul pole niivõrd suurel kogusel kivisüsi tekkinud. Maismaale ilmusid esimesed roomajad, elas rohkesti lühijalgseid ning mingil osal putukatel tekkis lennuvõime. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner Panganea, mida ümbritses hiiglaslik Pantalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Vanimad liblikafossiilid on leitud just juura ajastu kivimitest.
-
Hakkasid tekkima ka esimesed õistaimed, mis hakkasid maailmas ka kiirelt vohama ja lõpuks domineeris kogu maailma maismaataimestikus. Maismaal elasid ikka veel dinosaurused, samal ajal arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid.
-
Surid välja dinosaurused ja ka teised hiidroomajad. Hakkasid tekkima lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurelas maismaal kiiresti suureks ja liigirikkaks rühmaks.
-
-
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Jahenes Maa, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid perekond "homo" esindajad. Nad said alguse aafrika aladelt ning sealt liikusid tervesse maailma, nagu tänapäevalgi inimesed on. Surid välja ka paljud imetajad näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Samuti ka lindudest dodo ja moa.
