Earth

Geokronoloogiline skaala Karina R1

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine,
    vulkaaniline aktiivsus,
    sagedased meteoriidisajud,
    moodustus algne maakoor,
    atmosfäär ja hüdrosfäär.
    Kivimeid säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Algelised eluvormid arenemine meres,
    vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, st tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Hapnikusisalduse suurenemine Maa pinnakihis,
    mitu suurt jäätumist,

    Edicara elustiku ilmumine (pehmekehaline elustik).
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Peamisete organismide ehitustüübide teke, enamus tänapäevastest loomhõimkondadest,
    vetikate hulga kasv,
    paljude selgrootute rühmade tekkimine,
    mineraalse välis- ja toesskeleti kujunemine,
    saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 225 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Esimesed maismaataimed,
    elualade vähenemise tõttu massilise väljasuremise,
    soojades troopikameredes rikkalik elustik,
    kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kiire jahenemine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes käsnade kujunemine,
    korallide ja lubivetikate ehitatud rifid,
    primitiivsed kalad,
    maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende hulgas tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes rikkalik põhjaelustik,
    šelfimerede äärealadel suured riffid,
    ajastu lõpul esimesed metsad ja kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Võimsad metsad,
    kujunesid kivisöelademed,
    maismaal rohkesti lülijalgseid,
    osadel putukatel lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean, ülekaalus roomajad,
    suurenes maismaal paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Liigivaene elustik,
    ilmusid esimesed imetajad, dinosaurused, kes jäid ajastu lõpul peamiseks loomarühmaks maismaal,
    suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad,
    ookeanides rohkelt merelisi roomajaid,
    meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad,
    suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus,
    valitsesid dinosaurused, uued imetaja- ja linnuliigid.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon,
    Ajastu alguse kliima soe ja niiske- kasvasid troopilised metsad, kliima hakkas järk-järgult jahenema,
    valdavaks muutusid heitlehised taimed,
    seniseid metsi asendasid rohumaad- preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Konnade, madude, rottide, hiirte ja laululindude levik,
    tänapäevaste imetajate ja lindude kujunemine,
    Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid,
    Maa kliima jahenes tuues kaasa korduvaid jääaegu.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud eellased,
    mitmete imetajate väljasuremine- näiteks mammut ja karvane ninasarvik, ja linnuliike, näiteks dodo ja moa.