-
Kujuneb planet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid alnge maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimed on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
-
Arhaikiumi meredes arenesid algelised eluvormid. arhaikiumi ladestutest om pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stomatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist ning aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik nn Ediacara elustik.
-
-
Jaguneb 6 ajastuks.
Kambrium, Ordoviitsium:
Ilmusid esimesed kalad, rohkelt triobiite, skeletiga organismid.
Silur, Devon:
Ilmusid esimesed putukad, oli kalade domineerimine, ilmusid esimesed maismaataimed.
Karbon:
Esimesed roomajad, suured"söemetsad", rohkelt kahepaikseid.
Perm:
Trilobiitide väljasurenemine. -
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seal kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteiste järel paljud selgrootute rühmad.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, quid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korrallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasurenemisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Periood jaguneb 3 ajastuks: Kriit, Juura ja Triias.
Selle perioodi alguses domineerisid dinosaurused ning lõpus nad väljasurid. Ilmusid esimesed linnud, õistaimed. -
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, aga pärast seal ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
-
-
Ilmusid esimesed mistimed. Ookeanid ja mered oldie asustatud plesiosaurus ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasaure karpidega. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatuks.
-
-
Periood jaguneb 3 ajastuks.
Paleogeenis ja neogeenis oli "Imetajate areng".
Kvaternaaris hakkas inimeste areng. -
Pärast dinosuruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeenis kujunesid ulastikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid sensed metsi.
-
-
-
Hakkasid laiemalt levima maod, konnad ja laululinnud jt. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja lind. Aafrikas ilmusid varades hominiidid - inimese eellased.poolustel kujunes jääkate.
-
-
Ilmusid inimese valeted eellased - perekond Homo esundajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imeteja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
-