-
Sellest ajastust pärit kivimeid on Maal väga vähe. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood.
-
-
Maaga põrkas kokku suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu
-
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.Säilinud on bakterifossiile.
-
-
Tänu fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, ilmus ilma skeletita nn Ediacara elustik.
-
Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk: vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootutute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile
-
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asutamist, maismaad hakkasid asutama ka loomad: esimeste masimaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
-
Ajastu lõpul ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saada.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Üleujutatavatel aladel-mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõpus toimus ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud välja suremisest taastumiseks kulus elustikul 10mln aastat.Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
-
Morganucodon oli üks varaseimaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
-
-
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, samuti roomajad
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus
-
-
Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajastu lõpu poole hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.
-
Ilmusid vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Paljud imetaja- ja linnuliigid surid välja, mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikul
