-
Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood. Sagedased meteoriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid(hüdrosfäär).
-
-
Maa põrkub kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu.
-
-
Elu teke. Meredes arenesid algelised eluvormid. Sealt pärinevad vanimad leitud mikroorganismid.
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist.
-
-
-
-
Tekksid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, ja ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja kimused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel, ning tugev välisskelett trilobiitidel. Evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
-
Troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mis omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja sageli üleujutatud aladel. Maimaad hakkasid asustama ka loomad - esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik( käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid, korallid, kihtpoorsed, lubivetikad jne). Kalad olid selle aja tippkiskjad; paljud neist (nt rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid maismaale tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Selle ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul (sellest ka ajastu nimi). Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik ookean Panthalassa. Hiidmandri sisealal oli karmi kllimaga kuiv kõrb. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.
-
Ajastu alguses oli elustik permiaja väljasuremise tõttu üsna liigivaene. Sellest taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Trilobiidid surid välja.
-
-
Triiase ajastul elanud loomad vahetusid vähehaaval dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajatega. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Sel ajastul elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa ja hakkasid Maa taimestikku domineerima. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus katastroof, mille tagajärjel hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Arvatakse, et toimus meteoriidiplahvatus või vulkaanipurse.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, ent vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmuside simesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima aeglaselt jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikast alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike (mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga.
