-
Maa kujunemine, vulkaanid aktiivsed, metoriidisajud, tekkis Kuu, kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid
-
Meredes arenesid algelised eluvormid, pärit vanimad stromatoliidid
-
Proterosoikum ehk agueoon. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi
-
Esimesed kalad, kasvas vetikste hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nt koda tigudel ja karpidel
-
-
-
Esimesed maismaataimed, jääaeg, jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Devoni ajastu lõpuks okid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülujalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale illmusid esimesed roomajad.
-
tekkis hiidmanner Pangaea (kuiv kõrb, karm kliima), ajastu lõpuks surivälja 95% kõigist Maal asustanud liikidest.
-
ajastu algus liigivaene, elustiku taastumiseks kulus 10 mln aastat, dinosauruste ja imetajate ilmumine.
-
-
ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, tänapäevast tüüpi kalad olid meres.
-
ilmusid esimesed õistaimed, Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Alguses kliima oli soe ja niiske. Seejärel kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi
-
-
Mandrite geograafia, samuti looomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate
-
ilmusid perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon viis Homo Sapiensi tekkimiseni; ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
