Geokronoloogiline skaala Kaelep

By janelik
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vulkaanid aktiivsed, metoriidisajud, tekkis Kuu, kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised eluvormid, pärit vanimad stromatoliidid
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Esimesed kalad, kasvas vetikste hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nt koda tigudel ja karpidel
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Palesoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Esimesed maismaataimed, jääaeg, jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Devoni ajastu lõpuks okid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülujalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale illmusid esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    tekkis hiidmanner Pangaea (kuiv kõrb, karm kliima), ajastu lõpuks surivälja 95% kõigist Maal asustanud liikidest.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    ajastu algus liigivaene, elustiku taastumiseks kulus 10 mln aastat, dinosauruste ja imetajate ilmumine.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, tänapäevast tüüpi kalad olid meres.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    ilmusid esimesed õistaimed, Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Alguses kliima oli soe ja niiske. Seejärel kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi
  • Period: 66 BCE to 1 CE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti looomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    ilmusid perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon viis Homo Sapiensi tekkimiseni; ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.