-
4600 BCE
HADAIKUM
Planeet Maa kujunemine. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Maad tabasid sagedased meteoriidi sajud. -
3800 BCE
ARHAIKUM
Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad stromatoliidid. -
2100 BCE
PROTEROSOIKUM
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes armosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus ka jäätumine. -
542 BCE
FANEROSOIKUM
Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, Triias, Juura -
542 BCE
Kambrium
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (tigu) -
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maailmataimed. Algas jääaeg, paljud liigid surid välja. -
443 BCE
Silur
Kujunesid rifid, ujusid kalad. Maismaa taimed kasvasid niisketes kohtades. Maismaad asustasid ka loomad. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, korallid ehitasid suuri riffe. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed. -
350 BCE
Karbon
Kasvasid võimsad metsad, suured sõnajalad, kollad ja osjad. Kujunesid kivisöelademed. Elas palju lülijalgsed, tekkis putukate lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
300 BCE
Perm
Tekkis hiidmanned Pangaea, seda ünbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. 95% liiki suri ajastu lõpuks. -
250 BCE
Triias
Elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja nad olid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
200 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaisked ja roomajad vahetasid välja triiase ajal levinud loomad. Tekkisid linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäeva kalad ja maismaa oli kaetud tiheda metsaga.
