-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid Maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maad tabasid sagedased meteoriidisajud ning umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Tahkem maakoor oli juba olemas. Algas mandrite triiv. Tekkis hüdrosfäär. Esimesed üherakulised organismid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide toimel kujunenud kilihilsed moodustised. On säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanides pinnakihis hapnikusisaldus (osoonikihi tekkimine). Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid ka esimesed mitmerakulised organismid. Eukarüootide areng. -
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitused, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Tekkisid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõnsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudele loomadele tekkis mineraalne toes, näiteks tigudele koda. -
-
-
Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereliustiku massilise väljasuremise. Tekkisid esimesed maismaataimed. -
Siluri ajastul hakkas kliima stabiliseeruma, liustikud sulama ning maailmamere tase tõusma. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Devoni ajastu troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvesid asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad.
Suured muutused toimusid ka maismaal. Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Karboni ajastul katsid maismaad suured võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geograafilisel ajastul.
Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. Tekkisid ka sood. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.
Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi asjastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat.
Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Juura ajastu ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
Ookeanid ja mered olid asustatud rudistidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuriigid.
Selle ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid.
Palogeeni alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.
Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homosapiens´i tekkimiseni.
Selle ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
