-
kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood. Sagedased meteoriidisajud. Kivimeid toolest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis kuu.
-
Kestus 4 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterfossiile.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli jääga kaetud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikaste hulk. Vetikad olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes kest, mis kaitses röövloomade eest.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul kliima jahenes kiirelt ning hakkas jääaeg. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise, mis muutis paljud mered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad : tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid
-
Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Merede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad kasvasid suureks. Devoni alguses oli maismaataimestik hõre kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Mõndadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthlassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kuivas kliimas toime tulla. Permi ajastu taimestikus suurenes paljassemneimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Väljasuremise tagajärjel suri 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu alguses elustik liigivaene.Väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine jättis dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes ilmused suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Okeanis oli palju merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed, ning hakkasid kiiresti dominerima õistaimed. Ookeanid ja mered olid vallutatud karpidega. Kriidi lõpul toimus järjekordne välasuremine mille käigus hävisid maismaal valitsenud dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjuseks on meteoriidiplahvatus.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske. Kliima hakkas jahenema ning hakkasid domineerima heitlehised taimed. Kujunesid välja ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ning hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased- homiiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Paljude loomaliikide väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.
