Geokronoloogiline skaala Johanna BK

Hadaikum

4600 BCE

kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood. Sagedased meteoriidisajud. Kivimeid toolest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikaste hulk. Vetikad olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes kest, mis kaitses röövloomade eest.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul kliima jahenes kiirelt ning hakkas jääaeg. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise, mis muutis paljud mered maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad : tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid

Devon

419 BCE

Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Merede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad kasvasid suureks. Devoni alguses oli maismaataimestik hõre kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Mõndadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthlassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kuivas kliimas toime tulla. Permi ajastu taimestikus suurenes paljassemneimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Väljasuremise tagajärjel suri 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses elustik liigivaene.Väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine jättis dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes ilmused suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Okeanis oli palju merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed, ning hakkasid kiiresti dominerima õistaimed. Ookeanid ja mered olid vallutatud karpidega. Kriidi lõpul toimus järjekordne välasuremine mille käigus hävisid maismaal valitsenud dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjuseks on meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske. Kliima hakkas jahenema ning hakkasid domineerima heitlehised taimed. Kujunesid välja ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ning hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased- homiiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Paljude loomaliikide väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.