-
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunes maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
-
Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.
-
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikutihedus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem hulk tänapäevastest loomhõimkondadest.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik; käsijalgsed, triboliidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja triboliidid. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
-
Maismaad katsid metsad. Surnud puidust kujuneisd kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurema väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
-
Ajastu alguse elustik oli väga liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10milonit aastat. Triiase ajatul ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad.
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud pleiosauruste ja ihtüsaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasurenemise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvantenaari jooksul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
