-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
-
Meres algelised eluvormid, säilinud bakterifossiile, vanimad leitud stromatoliidid.
-
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, mitu suurt jäätumist. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, enamus tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad, kujunes mineraalne toes ja välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.
-
-
-
Esimesed maismaataimed, elualade vähenemine tõi kaasa massilise väljasuremise. Soojades troopikameredes rikkalik elustik. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul kiire jahenemine.
-
Ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, jäätumine muutis paljud madalmered maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Soojades meredes rifid, primitiivsed kalad, varased maismaataimed niisketel, üleujutatud aladel. Esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid).
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel olid suured riffid. Ajastu lõpul esimesed metsad ja kahepaiksed.
-
Võimsad metsad, kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Ülekaalus roomajad, suurenes maismaal paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal.
-
Permi-Triiase väljasuremine on seni teadaolevalt Maa suurim väljasuremine. Kadus kuni 95% kõigist Maad asustatud liikidest ning taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat
-
Liigivaene elustik, ilmusid esimesed imetajad, dinosaurused, kes jäid ajastu lõpul peamiseks loomarühmaks maismaal. Suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, rohkelt merelisi roomajaid. Meredes juba tänapäevast tüüpi kalad ja maismaal suur osa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
-
Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Valitsesid dinosaurused, uued imetaja- ja linnuliigid.
-
Toimus massiline väljasuremine, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust, millega hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seniseid metsi asendasid rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jahenes oluliselt, tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate.
-
Aafrikas ilmusid varajased hominiidid- inimese eellased
-
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
