Geokronoloogiline skaala Jan Erik A

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus : 4,6mld - 4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne ja meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ning tekkis Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus: 4mld - 2,5mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus 2,5mld - 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite alutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Protoseikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääda kaetud.

Proterosoikum ehk argueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus : 542mln - 485mln aastat tagasi.
Kambriumis tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ning loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes ning arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade evolotsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 - 443 mln aastat tagasi.
Ordoviitsiumi soojades troopikameredes elas rikkalik elustik ning kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100m võrra, mis tõi endaga kaasa mereelustiku massilise väljasuremise

Silur

443 BCE

Kestvus : 443 - 419 mln aastat tagasi.
Soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesed niest olid tuhatjalgsed ning skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus : 419 - 359 mln aastat tagasi
Troopikamered olid rikkaliku põhjaelustikuga. Paljusi meresid ning järvi olid asustanud kalad, kes olid väga suured ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaal hakkasid kasvama esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid suutelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 - 299 mln aastat tagasi.
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Karboni ajastul tekkis suurel hulgal kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus : 299 - 252 mln aastat tagasi
Sel ajastul tekkis hiigelsuur manner Pangaea, mis oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikud olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus : 252 - 201 mln aastat tagasi
Ajastu alguse elustik oli suhteliselt liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus : 201 - 145 mln aastat tagasi.
Sel ajastul olid loomadeks imetajad, dinosaurused, kahepaiksed ning roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, samuti juba tänapäevast tüüpi kalu. Enamus maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Kestvus : 145 - 66 mln aastat tagasi.
Sel ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus : 66 - 23 mln aastat tagasi.
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema. Palogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus : 23 - 2,5 mln aastat tagasi.
Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud ning kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimeste eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaan

2 BCE

Kestvus : 2,5 - 0 mln aastat tagasi.
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad., kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Paljud imetajad ja linnuliigid on välja surnud ( nt. mammut, karvane ninasarvik, dodo), mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule