You are not authorized to access this page.

Geokronoloogiline skaala JÄÄRATS

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus - 4,6mld at. Algas planeet Maa kujunemisega. Oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood. Hadaikumi ajal kujunesid välja algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid.
  • Arhaikum e ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum e ürgeoon

    Kestus - 4mld at. Meredes arenensid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vainmad leitud stromatoliidid ehk vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Proterosoikum e agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum e agueoon

    Kestus - 2,5 mld at. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus suurenes. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus seni vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestus - 542 mln at. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad.
  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestus - 485 mln at. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestus - 443 mln at. Kujunesid käsnad, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Timed jätkasid maismaa asutamist. Taimed kasvasid enamasti niisketel ja sageli üleujutatavel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestus - 419 mln at. Devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmused esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid lühikest aega võimelised maismaal hakkama saada. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad nt: rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkisjad.
  • Karbon
    350 BCE

    Karbon

    Kestus - 350 mln at. Maismaal olid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Ilmusid esimesed roomajad. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    Kestus - 300 mln at. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Tulemuseks kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Kestus - 250 mln at. Ilmusid esimesed dinosaurused. Tekkisid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Kestus - 200 mln at. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    150 BCE

    Kriit

    Kestus - 150 mld at. Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ookeanid ja mered olid asustatid plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega(rudistid). Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestus - 66 mln at. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestus - 23 mln at. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Levima hakkasid maod, rotid, hiired, laululinnud, maod ja konnad. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid - inimeste eellased. Poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestus - 2,5 mln at. Ajastu alguses ilmusid perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud palju imetajaid nt: mammut, karvane ninasarvik. Lisaks linnuliike nt: dodo, moa. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.