K

Geokronoloogiline skaala Jaak Looring EV

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Algas planeet Maa kujunemisega.Vulkaaniliselt oli väga aktiivne periood.Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe,leitud on vaid Gröönimaalt,kanadast ja Austraaliast.Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustasid ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

    Kestvus 4.6mld kuni 4 mld aastat tagasi.Periood oli vulkaaniliselt aktiivne ja Maad tabasid meteoriidisajud.Sellest on säilinud kivimeid vaid gröönimaal,Kanadas ja Austraalias.Perioodi lõpul tekkisid maakoor,varajane atmosfäär ja ookeanid
  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised eluvormid,tekkis tahke maakoor.Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu arenes ainult vee all.Sellest ajast on säilinud ka bakterifossile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Elu teke
    3800 BCE

    Elu teke

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus(tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele).Toimus mitu suurt jäätumist,mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid,mis eksisteerivad veel tänapäevalgi.Toimus kiire evolutsioon, mida tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad:käsnad,ainuõõssed,käsijalgsed,lülijalgsed ja limused.
    Paljudel loomadel tekkis mineraalne toes.
  • Ordoviitsium
    542 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik taimestik ja ilmusid esimesed maismaataimed.Kliima oli üsna soe,kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine.Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja see tõi kaasa mereelustiku massilise suremise.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade,korallide ja lubivetikate ehitatud rifid(primitiivsed kalad).Taimed jätkasid maismaa asutamist(lihtsa ehitusega).Maismaad hakkasid asustama ka loomad(nt tuhatjalgsed ja skorpionid).
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikamereds elas rikkalik põhjaelustik.Paljudes meredes ja järvedes olid kalad,näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed,kes kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad.Muutused toimusid ka maismaal,näiteks tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katavad suurejoonelised metsad,kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased.kujunesid kivisöelademed surnud puidust,Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul.Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner pangaea,mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean.Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad,sest suutsid sellistes tingimustes elada(karm kliima).Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega,mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Elustik oli üsna liigivaene ajastu algusel,Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Imetajate ilmumine
    220 BCE

    Imetajate ilmumine

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused,imetajad,kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajastul levinud loomad(esimesed linnud,krokodillid ja kilpkonnad).Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast oli kaetud metsaga.
  • Esimesed linnud
    150 BCE

    Esimesed linnud

  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed,mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega.Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused(meteoriidiplahvatus)
  • Esimesed mesilased
    100 BCE

    Esimesed mesilased

  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Enamik imetajaid elas maismaad,aga vaalade eellased asusid elama meredesse.Oli soe ja niiske kliima(troopilised metsad).Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    kainosoikum

  • 65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust
  • Kasside teke
    25 BCE

    Kasside teke

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kujunes tänapäevane ilme(Mandrid,loomastik ja taimestik).Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud.Aafrikas ilmusid varased hominiidid.Poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaari
    2 BCE

    Kvaternaari

    Ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad.Kvartenaari jooksul on välja surnud palju imetajaid,näiteks mammut ja karvane ninasarvik.Mõnede loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedil.