-
Kestvus 4,6mld-4mld aastat tagasi. Maa oli sellel peroodil vulkaaniliselt aktiivne ja seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure kehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu
-
Praeguste teadmiste kohaselt loetakse Arhaikumiks ajavahemikku ligikaudu 4,5 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi teist poolt iseloomustab intensiivne vulkanism ning kivimiteks on valdavad moondekivimid.
-
-
periood 2500 miljonit kuni 542 miljoni aastat tagasi. Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega. Tekkisid esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid.
-
-
Paleosoikum algas 542 miljonit aastat tagasi ning lõppedes 252 miljonit aastat tagasi. Paleosoikumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng, mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Maismaad katsid suured metsad. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed.
-
Fanerosoikum vastab ajavahemikule 542 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes enda kaitseks mineraalne toest.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus jahenemine, jääaeg, ookeanipind alanes, mereelustiku massiline väljasuremine.
-
Soojdes meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Tekivad esimesed loomad, kelle hulgas on tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Elas rikkalik põhjaelustik, paljud veekogud olid asustatud kalade poolt ja nemad olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
-
Võimsad metsad katsid maismaad, kus kasvasid tänapäeva taimede hiigel sugulased. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ja tekkisid ka esimesed roomajad.
-
Mesosoikum vastab ajavahemikule 252-65,5 miljonit aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastunudelustikul kulus 10 miljonit aastat. Juuraajastul vahetusid dinosaurused välja esimeste lindude,krokodillide ja kilpkonnade vastu.
-
Ajastu algus oli liigivaene. Ilmuisid esimesed dinosaurused ja tänu järjekordsele väljasuremisele muutusid nad peamiseks loomarühmaks. Ajastu lõppes taas suure välja suremisega.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmnesid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanides elasid tänapäeva tüüpi kalad ja maismaad kattis tihe paljasseemnetaimedest mets.
-
Esimesed õistaimed, maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus, mis oli üks peamisi massilise väljasuremise põhjusi, kus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad.
-
Kainosoikum vastab ajavahemikule 65,5 miljonit aastat tagasi kuni tänaseni. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire eolutsioon.Mandrite geograafia,loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Ajastu lõpul ilmusid inimese vahetud eelased.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elasid maismaal. Troopilised metsad kasvasid suurtele laiusukraadidele, mille pärast kliima jahenes ja tekkisid rohumaad ja kõrbed.
-
-
Geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, linnud, rotid ja hiired. Aafrikas kujunesid välja inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
