-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne aeg, metoriidisajud
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.
-
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Esimesed mitmerakulised ja üherakulised organismid. Elutegevus suurenes
-
Tekksid kõige peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
-
-
-
Esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik.
-
Taimed jätkasid maismaal asutamist, need olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks.
-
Maismaad katsid võimsad metsad; surnud puidust kujunesid kivisöelademed; osadel putukatel tekkis lennuvõime; ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad.
-
Ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Juura ajastu oli 201mln aastat tagasi kuni 145mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
-
Kriidi ajastu oli 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
-
Esimesed jänesed, kassid ja primaadid.
-
-
Inimahvide teke, loomastik ja taimestik tänapäevase ilme omandamine
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellaased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi`i tekkimiseni. Paljud välja surnud imetajad: mammut, karvane ninasarvik, linnuliike.
