Geokronoloogiline skaala Iiris G2R1 timeline

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehi ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehm augeoon

Period: 2500 BCE to 524 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitusosa tänapäevastest loomahõimkonnast. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 524 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Elasid käsijalgsed, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kui ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku vähenemise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed väiksed ja lihtsa ehitusega, niisketel või üleujutavatel aladel. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln aastat kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni alguses oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpul aga olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal hakkama saada lühikest aega.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Tekkis kõige rohkem kivisütt võrreldes teiste ajastutega. Maismaal elas palju lülijalgseid ning osadel putukatel tekkiv lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Loomadest olid ülekaalus roomajad. Taimestik suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik üsna liigivaene, sest eelmise ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine ands võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln aastat kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Sellel ajastul elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremisega hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate suur evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, kellest enamik elasid maismaal, kuid vaalade eellased meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased). Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes ka jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänase päevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.