-
Kestvus 4,6 mld- 4mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood sagedased meteoriidi sajud. Kivimeid tollest perioodist on säilnud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõppul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maaga põrkus suur taevakeha mille tagajärjel tekkis kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.
-
Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist , mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.Aegkona lõppus ilmus pehmekehaline nn Edicara elustik.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Kambriumi looma riiki tekkisid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel.
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeani pinna alanemise kuni 100m.
-
Meredes kujunevad rifid, ujuvad primitiivsed kalad. Maismaa taimed arenevad ning jätkavad maa asustamist. Varasemad neist olid väiksed ja lihtsama ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. tekkisid esimesed märgid, et loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffide arv suurenes. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal elama.
-
Troopikamerede põhjaelustik on veelgi rikkalikum ning korallidest moodustunud riffide arv suurenes. Meresi ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, ent ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal elama.
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmanri siseala kattis kõrb, ning seal suutsid elada vaid roomajad, keda oli maismaloomastikus ülekaaluliselt palju. Suurim taimtoiduline roomaja sel ajastul oli Edaphosairis, kelle pikkuseks oli 4meetrit. Selle ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus, kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu algne elustik oli väga liigivaene. Möödunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Tekkisid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, muutis nad peamiseks loomarühmaks maismaal kogu maailmas. Ühtlasi ilmusid esimesed väiksemad imetajad.
-
-
Ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda domineerivaks loomarühmaks maismaal.
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanide elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.
-
Tekkisid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu Maa ning said domineerivaks maismaataimestikuks. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ammoniitidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõppeb meteoriidiplahvatusega, mis tingib massilise väljasuremise. Hävivad dinosaurused, paljud mereloomad ning paljud teised.
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid.
-
-
Teadlastel on alust arvata, et dinosaurused surid välja meteoriidiplahvatuse tagajärjel
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja linnud ning rotid kui ka hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, millega kaasnes korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja mammutid ja karvased ninasarvikud ning dodod. Väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.
