-
kestus: 4,6 - 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. -
-
Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis maa kaaslane Kuu -
Kestus: 4- 2,5 miljardit aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Esimesed elusolendid, kelleks olid bakterid ja teised mikroorganismid tekkisid arvatavasti umbes 3,8 - 3,5 mld tagasi. -
Esimesed stromatoliidid (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimid) hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Neid leidub praegugi näiteks Austraalias. -
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist. -
-
-
Vanim leitud eukarüoodi (ehk päristuumse on organismi, kelle rakud on päristuumset tüüpi) kivistis on 1,9 mld aastat vana ning see on leitud USAst Michiganist. Eukarüootide põhiline areng toimus siiski umbes pool miljonit aastat hiljem. -
Proterosoikumi aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, seniajani teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline (selgrootu) nn Ediacara elustik. Vanimad fossiilid sellest pärinevad just sellest elustikust ja on 560 mln aastased. -
-
Esimesed kalad.
Rohkelt trilobiite.
Skeletiga organismid.
Kasvas planktiliste vetikate hulk- toiduks rikkalikule loomastikule. Käsnad, ainuõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Esimesed maismaataimed.
Odasabad. Troopikameredes rikkalik elustik.
Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimub kliima kiire jahenemine. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed, mis kasvasid niisketel aladel. Esimeste maismaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Rikkalik mehepõhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Esimesed metsad ja kahepaiksed. Kalade domineerimine. Tolleaegsed tippkiskjad- rüükalad ja vihtuimsed.
Esimesed metsad 380 mln. aastat tagasi.
Esimesed kahepaiksed 370 mln. aastat tagasi. -
Võimsad metsad. Tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Esimesed roomajad. Suurema osa kivisöe tekkimine. Maismaal rohkesti lülijalgsed, osal putukatel tekkis lennuvõime. -
Hiidmanner Pangea. Kuivas kõrbes karm kliima. Ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Triiase ajastu alguse elustik oli üpris liigivaene, sest taastumiseks permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat. Dinosauruste ilmumine 225 mln. aastat tagasi.
Imetajate ilmumine 200 mln. aastat tagasi. -
-
Esimesed linnud 150 mln. aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid -ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba ka tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Esimesed õistaimed 125 mln. aastat tagasi. Esimesed mesilased 100 mln. aastat tagasi.
Raide kõrgaeg 95 mln. aastat tagasi. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävis palju liike. -
Dinosauruste väljasuremine 65 mln. aastat tagasi. aastat tagasi. Kasside teke 30 mln. aastat tagasi. Peale dinosauruste ning hiidroomajate välja suremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima jahenes ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
-
Kestus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Neogeenis jätkus paleogeeni ajastul alguse saanud "imetajate aeg". Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Tänapäevase ilme omandasid loomastiku ja taimestiku põhijooned ning samuti ka mandrite geograafia. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima märgatavalt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. Inimahvide teke 6. mln. aastat tagasi. Mammutite väljasuremine 2,5 mln. aastat tagasi. -
Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i ehk tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvarternaari ajastu jooksul on välja surnud palju erinevaid imetaja- (nt: mammutid ja karvased ninasarvikud) ning linnuliike (nt: dodod ja moad). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.