-
Planeedi maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidi sajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taeva kehaga ja moodustus Kuu.
-
Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid, kujunesid esimesed mikroorganismid, bakterid.
-
-
Atmosfääris ja ookenide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu ülemaailmset jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. Fotosünteesivad tsüanobakterid.
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumi plahvatus, kasvas planktiliste vetikate hulk, need omakorda toiduks rikkalikule loomastikule, trilobiidid.
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, lõppedes jääajaga. Jääajaga kaasnes mereelu massiline väljasuremine.
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid suured puukujulised sõnajalalised. Üleujutanud aladel tekkis kivisüsi. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, lendavad putukad. Maismaale ilmusid erinevad roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist liikidest.
-
Alguses elustik liigivaene. Elustiku taastumiseks kulus 10 milj. aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa. Ookeanites elasid merelised saurused, ammonniidid ja lehmasarve meenutavad karbid ehk rudistid. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine väljasuremise põhjus oletatavalt on meteoriidiplahvatus.
-
Peale dinosauruste väljasuremist algas kiire imetajate ja lindude evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maal, vaalade eellased asusid elama merre. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel. Peale seda hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varajased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - Perekond homo esindajad, kellest on välja arenenud tänapäevane inimene. Kvartenaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
