-
Planeedi Maa kujunemine. Iseloomustab kõrge vulkaaniline aktiivsus ning sagedased meteoriidisajud. Kivimeid sellest perioodist leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid välja algne maakoor ja atmosfäär ning ookeanid.
-
-
Maa põrkab (ilmselt) kokku protoplaneediga ja moodustub Kuu.
-
Algeliste eluvormide arenemine, algab ka mandrite moodustumine.
-
-
Sellest ajast on pärit kivimid (leitud Gröönimaalt), mis sisaldavad elutegevuse tagajärjel tekkinud süsinikku (täpsemalt grafiiti).
-
Stromatoliidid on peamiselt tsüanobakterite (mis kusjuures juba fotosünteesisid) elutegevuse tagajärjel tekkinud kihilised moodustused. Stromatoliididest on leitud ka bakterifossiile ning jälgi ka muudest vetikaliikidest ja mikroorganismidest.
-
Umbes siis ilmusid esimesed eukarüootsed rakud (tuumaga rakud), mis arvatakse olevat tekkinud endosümbioosi teel.
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite tegevuse tagajärjel suureneb ookeanide pinnakihis ning atmosfääris hapnikusisaldus. Tekivad keerulisemad organismid. Hakkab esinema sümbioos mitokondrite ja kloroplastide (ehk seega erinevate organismide) vahel. Tektooniliselt võrdlemisi aktiivne periood. Toimus mitu suurt ulatuslikku jäätumist.
-
-
Mitmerakulised organismid on (sh eukarüootsetest organismidest) välja arenenud vähemalt 25 eraldiseisval juhul. Esimesed sellised organismid olid tsüanobakteritele äärmiselt sarnased.
-
Mitmed teadlased arvavad, et umbes sellel ajal läbis Maa vähemalt ühe, kuigi tõenäoliselt isegi mitu, nn lumepalli perioodi st suur osa Maast oli kaetud lume ja jääga. Selle tagajärjel oleks vabanenud atmosfääri suurtes kogustest hapnikku. Arvatakse, et see silus tee kambriumi plahvatuseni.
-
Tekib ja võrdlemisi lühikest aega kestab nn Ediacara elustik, mis koosneb pehmekehalistest kompleksematest mitmerakulistest organismidest, mille osad esindajad on välja surnud ning osad on ka tänapäeval maailmas olemas. Neid pole tänapäevani ühtegi loomariiki (kui nad üldse kuulusid loomade alla) kindlalt suudetud paigutada.
-
Elu jõuab Maale. Perioodi iseloomustavad ulatuslikud pidevad muutused Maa kliimas ning elustikus.
-
Praegune eoon. Elu on eksisteerinud pidevalt ning arenenud väga kõrgele tasmele. Tekib hiidmanner Pangaea, millest arenevad välja tänapäevased mandrid.
-
Väga lühikese ajaperioodi jooksul terve Maa elustik rikastub ja tekib suurem osa tänapäeval eksisteerivatest loomahõimkondadest e. toimub nn kambriumi plahvatus.
-
-
-
Arenesid esimesed selgrootud, kes oma ehituselt jäid veel küllaltki algeliseks: neil puudusid nt lõuad ning välimuselt meenutasid nad ilmselt nt silmulasi või ka angerjaid.
-
Arenesid umbes samaaegselt esimeste selgrootudega.
-
Esimesed loomad jõuavad maismaale (ilmselt oli selleks teatud lülijalgsete rühm).
-
Elustik areneb ja rikastub hoogsalt. Heaks eelduseks oli valdavalt soe kliima, kuid ajastu lõpus kliima jaheneb ning tekib jääaeg. Selle tulemusena meretase alaneb ning suur osa mereelustikust sureb välja.
-
Esimesed maismaataimed olid üsna lihtsad ning arenesid ilmselt välja teatud rohevetikate liikidest.
-
Soojemates meredes kujunevad korallirifid. Maismaaelustik rikastub, kuid selle esindajad on endiselt veel suhteliselt lihtsa ehitusega.
-
Mereelustik areneb hoogsalt ning rikastub; moodustuvad suuremad ja keerulisemad ökosüsteemid ja elukooslused. Paljudest kaladest saavad tippkiskjad. Maismaale ilmuvad esimesed kahepaiksed ning tekivad esimesed metsad.
-
Rhyniognatha hirsti, arenes välja samal ajal, kui moodustusid esimesed maismaaökosüsteemid.
-
Arenevad esimesed nelijalgsed loomad e tetrapoodid, kellest hiljem arenevad välja linnud, imetajad, kahepaiksed ja roomajad (ja ka dinosaurused). Tetrapoodid liiguvad maismaale, kuigi esimesed sellised veel ei kõnni, vaid pigem "lohistavad" end oma jalgade abil mööda maad ringi.
-
Esimesed metsad kasvasid sõnajalgu meenutavatest puutüüpi taimedest.
-
Tekivad ulatuslikud ja tihedad metsad, mida täidavad osjade, kollade ja sõnajalgade suured puutaolised eellased. Tekivad suured kivisöelademed. Maismaale ilmuvad ka esimesed roomajad.
-
Paljud roomajad siiski füüsilistelt tunnustelt kohastunud vees elamiseks (pikk ja tugev saba, piklik voolujooneline keha). Enamik on tippkiskjad.
-
Tekkinud hiidmanner Pangaea, kliima on selle eri piirkondades radikaalselt erinev; suurt osa katab kõrb, kus said kõige paremini hakkama roomajad. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede, veeelustikes luukalade osakaal. Ajastu lõpeb seni Maa ajaloo suurima väljasuremisega: ligi 95% liikidest kaob.
-
Maa taastub permi ajastul toimunud suurest väljasuremisest. Kutsutakse ka roomajate ajastuks (dinosaurused). Üha rohkem ilmub Maale liike, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
-
Permis toimunud massilise väljasuremise tõttu on elustik algul väga liigivaene ning taastumiseks kulub miljoneid aastaid. Elu areng võtab väljasuremisele eelnenud ajaga võrreldes erineva suuna. Ilmuvad esimesed dinosaurused ja ka imetajad. Ajastu lõpupoole toimuv järjekordne (kuigi väiksem) väljasuremine annab dinosaurustele võimaluse tõusta suurimaks loomarühmaks maismaal.
-
-
Ligikaudu sel ajal ilmuvad esimesed dinosaurused, kuigi täpne aeg pole halvasti säilinud fossiilide tõttu teada.
-
Esimesed imetajad ja imetajasarnased loomad olid võrdlemisi väike ning ilmselt suures osas taimetoidulised.
-
Domineerivateks loomarühmadeks saavad vähehaaval dinosaurused, imetajad, roomajad ning kahepaiksed. Suur osa maismaast on kaetud peamiselt paljasseemnetaimedest koosnevate metsadega. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elavad kalad sarnanevad tänapäeval elavatega.
-
Toimub järjekordne massiväljasuremine, mis puudutab dinosauruseid natuke vähem kui teisi loomarühmasid. See annab neile võimaluse tõusta domineerivaks loomarühmaks maismaal.
-
Tänapäeva Euroopa aladele ilmub esimene lind, kes meenutas teatud dinosauruseliike.
-
Ilmuvad õistaimed, mis muuduvad kogu maismaal domineerivaks taimerühmaks. Maismaa- ja mereelustike rikastumine jätkub kuni ajastu lõpus tõenäoliselt meteoriiditabamuse tagajärjel toimunud massiväljasuremiseni. Dinosaurused surevad täielikult välja ning hävib ka suur osa mere- ja maismaaelustikust.
-
Ilmuvad esimesed õistaimed, mis hakkavad hoogsalt arenema.
-
Mered muutuvad (ilmselt suure vulkaanipurske tõttu) hapnikuvaesemaks ning selle tagajärjel sureb pea kolmandik meres elavatest selgrootute liikidest välja.
-
Muru (ja muud väiksemad rohttaimed) hakkab laiemalt levima, kuid ei kata veel suuri maa-alasid.
-
Kutsutakse ka lindude ja imetajate ajastuks, kestab tänapäevani. Kliima jaheneb järk-järgult. Loodusvööndid mitmekesistuvad. Paljud selle aja jooksul välja arenenud liigid on tänapäeval ka olemas.
-
Linnud ja imetajad arenevad kiirelt ning imetajad asuvad elama valdavalt maismaale. Kliima võrdlemisi soe, kuid hakkab vaikselt jahenema. Paljasseemnemetsade asemel hakkavad esile rohkem tõusma heitlehised metsad. Metsade asemele hakkavad piirkonniti tekkima ka ulatuslikumad rohumaad.
-
-
Ilmselt meteoriiditabamuse tagajärjel muutub järsult Maa kliima ning dinosaurused surevad välja. Imetajad tõusevad domineerivaks loomarühmaks.
-
Mandrite asukoht ning elustiku üldjooned on sarnanevad üpriski palju tänapäevastele; kujunevad välja paljud tänapäevased imetaja- ja linnuliigid. Aafrikas ilmuvad homiinidid. Kliima jaheneb ning esineb mitu jääaega.
-
Ajastu alguses kujuneb välja perekond Homo ning jooksvalt surevad välja ka paljud imetaja- ja linnuliigid (ilmselt inimtegevuse tagajärjel, kes hakkab kiirelt domineerima). Praegune ajastu.
