Geokronoloogiline skaala Henri r2

  • Hadaikum
    4500 BCE

    Hadaikum

    Kuu teke
  • Algelised eluvormid
    4000 BCE

    Algelised eluvormid

  • Period: 4000 BCE to 4600 BCE

    Hadaikum

    Algas planeet Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne periood, algasid metoriidi sajud, tekkis kuu
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purppurbakterite ning mitme suguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Ediacara elustik
    2500 BCE

    Ediacara elustik

    Nende hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootud, esimesed kalad.
  • Period: 542 BCE to 2 BCE

    Fanerosoikum

    Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks, millele vastavad samanimelised ladekonnad:Kainosoikum, Mesosoikum, Paleosoikum
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • ordoviitsium
    485 BCE

    ordoviitsium

    Ilmusid esimesed maismaa taimed. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Meredes kujunesid käsnade, korallide jalubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik ja šelfimeredes suured riffid. Mitmed kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed olid selle aja tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangea. Maismaal olid ülekaalus roomajad, paljasseemnetaimed ja luukalad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95%kõigist liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Elustik oli liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Maismaad kattis paljasseemnetaimedest mets.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid õistaimed. Ookeanid ja mered olid tihedalt asustatud. Tekkisid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Meredesse asusid elama vaalade eellased. Ilmusid esimesed primadiidid. Kasvasid troopilised metsad, ilma jahenedes muutusid valdavaks heitlehised taimed.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud ning ka hiired ja rotid. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesd inimese eellased.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimesed vahetud eellased. Väljasurnud palju imetajaid (mammutid, karvased ninasarvikud) ja linnuliike (dodo, mao).