-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne aeg, metoriidisajud. Lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookenid.
-
-
Suur taevakeha põrkus Maaga.
-
Meredes arenesid algelised eluvormid
-
-
Esimesed mitmerakulised ja üherakulised organismid. Elutegevus suurenes
-
-
Tekkisid kõige põhilisemad organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kiire evolutsioon, röövloomade evolutsioon, arenes välisskelett
-
-
-
Esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: trilobiidid, käsijalgsed, korallid jne. Ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa mereelustiku väljasuremise.
-
Soojemates meredes käsnad
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: okasnahksed, käsijalgsed ja trilobiidid. Paljud mere ja järve kalad kasvasasid vägagi suureks.
-
Sellel ajal katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulise ellased. Õleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõealammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.Karboni jal tekkinud kivisöe kogus ei ole võrreldav ühegi teise geoloogilise ajastuga. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalessa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.Sel ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal.Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. 95% Maad asustanud liikidest kadus.
-
Selle ajastu algus oli üsnagi liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Sel ajastul ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Dinosauruse, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti küik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide mine all. Maismaal valitsesid do´inosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajaatu lõpus toimunud väljasuremisega kadusid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad, põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus.
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, esimesed primaadid. Alguses kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema. Lõpus kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud, ilmusid varased homoniidid, tulid korduvad jäätumised.
-
Ilmusid perekond Homo esindajad, see viis lõpuks tänapäeva inimese tekkimiseni, surid välja paljud looma- ja linnuliigid.
